SÜMBOOLIKA

 KOOLI LIPP

LAUL TSIRGULIINAST

Jaan Sõrmus

Kas tuled ja Laatrest või sõidad sa Soorust või koguni kaugelt maalt,
siis Tsirguliina asulat näha sa saad võid tutvuda lähemalt.
Ent kui aga saabute rongiga, siis ärge pange imeks,
et Tsirguliinas asuval raudteejaamal on hoopis Sangaste nimeks,
et Tsirguliinas asuval raudteejaamal on hoopis Sangaste nimeks.

Siin Nooruse tänava alguses ju asubki koolimaja,
just seda tarkusetemplit on me noortel vaja.
Siin igalkevadel lõpetab uus järjekordne lend.
Sa tule siis siia ka kindlasti, kui täitub sul hõbelend,
sa tule siis siia ka kindlasti, kui täitub sul hõbelend!

Ja iga jõulukuu alguses on koolil ju sünnipäev
ning viie aasta möödudes taas saabubki juubeli päev.
Kas õppur või õps kord olid siin sa, ära kooli siis unusta.
Sa tule siis siia ka kindlasti ja kooli tervita,
sa tule siis siia ka kindlasti ja kooli tervita!

Tsirguliinas ollakse harjunud kodupaiga kohta tarvitama mitmeid nimesid: on Sangaste kihelkond, on Tõlliste vald, on Sangaste raudteejaam ja lõpuks on ka Tsirguliina alevik. 

Koolide ajalugu Sangastes on hakatud arvama 1686. aastast. Siis oli Sangaste nn. kõrtsikoolis õpetajaks Hengt Adamson, kes oli ettevalmistuse saanud Bengt Gottfried Forseliuse seminaris Tartu lähedal. 

1688. a. oli Sangaste kihelkonnas juba kaks kooli kokku 66 õpilasega, kusjuures teine neist asus arvatavasti Laatres sealse abikiriku juures. 

Võib olla kindel, et kooliharidust anti praeguse Tsirguliina Keskkooli piirkonnas juba üle 300 aasta tagasi. Tsirguliina alevikku sel ajal veel ei olnud. Selle kujunemiseni möödus paarsada aastat. 

1886. a. tehti algust Tartu-Valga raudtee ehitamisega ja 7. novembril 1887. a. sõitis esimene rong Tartust Valka. Tolleaegsed jaamad Valgast Tartu poole olid Paju, Raavitse, Tõlliste ja Sangaste. Viimane nimetati nii Sangaste mõisaomaniku soovil. Jaama läheduses kujunes asula, ja kuna selle esimeste elanike perekonnanimed juhtusid olema linnunimed (Vares, Teder, Tuvike, Kurvits), siis hakatigi asulat nimetama Tsirguliinaks. Mitu aastat kandis alevik ka Tsirgulinna nime, kuid 1970-ndail aastail läbiviidud Eesti kohanimede täpsustamisega muudeti nimi uuesti Tsirguliinaks. 

Tsirguliina kooli rajamise mõtted tekkisid juba möödunud sajandi lõpul. Teoks hakkasid need saama seoses tellisetehaste ehitamisega, millest esimene alustas tööd 1910. aastal. Kasvas vajadus kooli järele, kuna naabruses asuvasse Laatre kooli käimist põlati kaugeks. Tsirguliina 3- klassiline külakool alustas tööd 1912. aastal endises Nilja Kurvitsa majas, kus ühes ruumis õppis 60-70 last. 

1. ja 2. klassis õpetati pihilugu, katekismust, vene ja eesti keelt, matemaatikat ja käsitööd. 3. klassis lisandusid veel ajalugu ja maateadus. Esimeseks õpetajaks oli Kuus, kes töötas paar aastat. 

Pärast seda tuli Neiman, kes oli õpetajaks arvatavasti 1918. aastani, mil Saksa okupatsiooni tõttu viidi kool üle Laatresse. Tsirguliinas töötas siis pooleldi koduõpetajana Ljubov Simson, kes andis eraviisiliselt tunde kuuele õpilasele. 

Pideva kooli alguseks Tsirguliinas tuleb pidada sügist 1919. aastal, sest siis alustas tööd Tsirguliina 8-klassiline algkool, kus oli kaks klassikomplekti. Kool töötas kaks aastat tuletõrjeseltsi majas. Esimeseks koolijuhatajaks määrati Leonhard Kängsepp, õpetajaks suunati Alviine Läti, kes töötas Tsirguliinas 57 aastat. õpilasi oli tol ajal 40-50. Kooli pidasid ülal Laatre ja Tõlliste vallavalitsus, sest Tsirguliina alevik asus kahe valla piiril. 

1921. aastast töötas kool neljakomplektilise 6-klassilise koolina ja tollest ajast peale oli õpilaste arv 140-160. Kool sai ruumid trahterihoones, mis asus praeguse koolimaja kohal. 

Koolijuhatajana töötas aastail 1930-1935 Evald Kuslapuu, kes on oma mälestustes kirjutanud, et kuigi töö koolis pidi algama 1. oktoobril, jõudsid kõik lapsed kooli alles kuu lõpul. Tollal oli paljudel lapsevanematel kombeks anda laps karja. õppepäevi oli aastas 180-190. õppetundide pikkus oli 55 minutit. Vabandamata põhjustel puudumiste pärast trahviti õppeaasta jooksul tavaliselt 30-40 isikut. 

1935. aastal puhkes Laatre ja Tõlliste valla vahel poleemika uue koolimaja ehitamise pärast. Laatre volikogu oli nõus ehitust toetama, kuid Tõlliste oma mitte. Koolivalitsus asus seisukohale, et Tsirguliina algkoolis tuleb kaks komplekti koondada. 

1. augustist 1935. a muudeti kool haridus- ja sotsiaalministri otsusega viiekomplektiliseks. Anti luba üürida juurde paar ruumi eramajast ja nii käis töö kuni Teise maailmasõja lõpuni. 

Sõjatules sai Tsirguliina rängalt kannatada. Koolihoonest ei jäänud midagi järele. Koolitöö pandi nüüd käima selliselt, et 1.-4. klasside õpilased said ruumid Sangaste tellisetsehhilt, vanemad õpilased pidid hakkama koolis käima Laatres. 

1946. aastal oli Tsirguliina koolis juba üks vene õppekeelega ja neli eesti õppekeelega komplekti. Hakati ehitama uut koolimaja. See valmis kahekorruselisena 1952. aastal. Sama aasta 1. septembrist sai kool seitsmeklassiliseks. Direktorina hakkas tööle Olev Piks. õpilaste arv suurenes märgatavalt, sest kooli tuli juurde arvukalt neid õpilasi, kes enne olid õppinud naaberkoolides. 

1956. aastal sai kool Tsirguliina Keskkooliks. 8. klassis alustas tööd üle 40 õpilase. Keskkooli lõpetas neist 23. Kui esimene lend lõpetas, oli kooli direktoriks Endla Rogenbaum (Suurmäe), kes oli direktor aastail 1958-1960. Juba ammu oli selge, et Stalini-aegne koolimaja on keskkooli jaoks liiga väike. Võimla ülesandeid täitis pisike madal saal keldrikorrusel, klassiruume oli vähe. ühe katuse all olid klassid, internaaditoad, söökla ja katlamaja. Tuli hakata mõtlema kooliruumide juurdeehitamisele. 

Kooli direktoriks aastail 1960-1967 oli ülo-Rein Kaarna, kes hakkaski lahendama juurdeehitusega seotud probleeme. Juba 1963. aastal anti käiku 100-kohaline internaadihoone. 1964. aastal hakati planeerima peahoone kolmanda korruse ja normaalmõõtmetega võimla ehitamist. Kolmas korrus valmis 1. jaanuariks 1967 ning võimla 1972. aastal, mil valmis ka kaheksakorteriline õpetajate elamu. 

Kool on kord selline asutus, mis ei saa kunagi päris valmis. Arenev elu esitab pidevalt uusi nõudeid, kuid just 1972. aastast alates on Tsirguliinas hoonetekompleks, kus õppetööks vajalikud ruumid enamuses olemas. 

õppekabinettide sisustamine, kooli materiaalse baasi täiendamine ja kooliümbruse heakorrastamine jätkus Liidia Ripsi (direktor 1967-1982) ja Heino Sisaski (direktor 1982-1995) juhtimisel. Alates 1995. aastast töötab direktorina Heikki Järlik. 

Tsirguliina Keskkool on välja lasknud 43 lendu. Keskhariduse on siin saanud 885 õpilast. Neli neist said kuldmedali, hõbemedaliga on autasustatud 14 lõpetajat. 

Kõik lõpetanud on leidnud endale koha elus. Nende hulgas on õpetajaid ja koolidirektoreid, arste ja juriste, kultuuritöötajaid ja meremehi, vallavanemaid ja paljude teiste erialade esindajaid.

Villem Alp, 
õpetaja aastast 1964, õppealajuhataja 1964-2001

 2018 kevadel lõpetas Tsirguliina Keskkooli viimane 59. lend.

2018 sügisest alustas Tsirguliina Kool