Valga sõjamuuseumis käisime 11. oktoobril. Enne õppereisi, kui veel raha kogusime, olid nii mõnedki lapsed kahtleval seisukohal, kas minna või mitte minna muuseumisse. Muuseumis pakutakse lisaks ekspositsioonile ka praktilisi tegevusi, nagu näiteks: ragulkaga laskmine, simuleeritud helikopterilend, simuleeritud laskmine püstolist ja ronimisseinal ronimine. Iga tegevuse eest tuli maksta teatud rahasumma. Aktiivseid tegevusi oli muuseumis veelgi, kuid arvati, et need eelpool nimetatud peaks sobima just 3. klassile. Mitu meie klassi last kaldusid arvama, et nemad ei soovi kõigis neis tegevustes osaleda.
Kaunil septembrikuu viimasel nädalal toimus meie koolis spordinädal. Juba eelmise õppeaasta lõpus otsustasime, et sporditeemaline teemanädal saab toimuma samal ajal, kui toimub üleeuroopaline liikumiskampaania. Spordinädala eesmärk on tõmmata kehalisele aktiivsusele ja tervislikele eluviisidele suuremat tähelepanu.
Esmaspäeval toimus lõbus klasside vaheline jalgpallimatš. Osalesid kõik soovijad ning liikuda said pea kõik õpilased. Ilm oli päikseline, mis võimaldas mängida õues, suurel staadionil. Vanuseastmes 1.-3. klass võitsid jalgpallivõistluse 3. klassi õpilased. 4.-6. klassi õpilaste seas võitsid 5. klassi õpilased ning 7.-9 klasside vanuseastmes võidutsesid 8. klassi õpilased.
6. juuni hommikul hakkasid 1.-4. kl õpilased ja klassijuhatajad tasapisi kogunema kooli juurde, et sõita õppeaasta lõpureisile. Kooli sööklast võeti toidukastid ja jooginõud. Õige pea oli busski kohale jõudnud. Bussis kinnitati turvavööd ja sõit võiski alata.
Suundusime kõigepealt Rõuge kanti Ööbikuorgu, kus käisime ära Pesapuu vaatetornis. Nii mõnigi ülesronija pidi oma kõrgusehirmu ületama, aga oli ka neid, kes poole tee pealt alla vantsisid. Hirm kõrguse ees oli liiga suur. Vaated torni tipust olid imelised: järved, künkad, orud, metsatukad, majakesed nende vahel. Kes üles jõudsid, need ei kahetsenud.
Loe edasi: 1.-4. klassi õppereis Eesti Maanteemuuseumi ja Suurele Munamäele
Tutipäeva ootab iga 9. klassi õpilane pikisilmi. Ettevalmistus hakkab varakult.
See on väga tunneterikas ja lõbus päev (mina nägin tutipäeval kõike samamoodi). Hommikul kooli minnes oli mul väga rahulik ja rõõmus olek, sest teadsin, et mul ei ole tunde. Kooli jõudes oli enamus klassikaaslastest juba kohal ja alustasime päeva. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkasin märkama klassikaaslaste ühtsuse tunnet. Pärast aktust tuli see eriti esile, sest paar õpilast paotas mõne pisara.